Kunded ja kommid

Tänane päev on läinud järjekordsete mõtiskluste tähe all. Hakkasin randa rohust riisuma kell 7:30 hommikul ja lõpetasin kell 1. Tegelikult tahaks ma juba tagasi minna, sest uus rohi tuli hoolega peale ja vesi alanes. Ja teine ots oli mul veel riisumata. Ehh, ma olen ikka täielik riisuhoolik, hehe. Ja imelik on see, et mul pole see siiani üle visanud, mis sellest, et ma tean, et rohi tuleb kohe tagasi ja ma võin seda homme hommikul jälle otsast pihta riisuma hakata, hahaa. Olen riisunud sama randa juba poolteist kuud ja ikka lähen suure innuga sedasama tegema. Ja tead miks? Sest see on suurepärane meditatsioon, mida ma täielikult naudin.

Chill

Hispaania Adrian ja Portugali Teresa läksid eile juba minema. Pidasid vastu ainult 2-3 ööd. Ju neil polnud siin eriti midagi teha ja ajud hakkasid juba paari päevaga kärssama, hahaa. Eurooplased! Nad olid sellised vaiksed ja rahulikud. Esimesel õhtul tegid kõigile soovijatele ühe alkohoolilise kokteili. Mul läks see otse jalgadesse ja ajas une peale. Pole ma suurem asi alkomees enam, hehe. Mul jäi selle joogi eest neile isegi aitäh ütlemata, sest nad läksid nii kiiresti ja vaikselt minema. Nüüd mul see kratsib südamel. Aga mis teha, nendega ei kohtu ma arvatavasti enam kunagi. Adrian oli päriselus ruuterite parandaja ja vaatas meie karbikese ka üle. Ütles, et sellega on tuuga. Seepärast polegi meil juba 9 päeva jälle netti olnud. Nii et järjekordne netivaba ajastu on alanud. Minule see igastahes meeldib. Ma lihtsalt loodan, et te, kallid sõbrakesed, seal Eestimaal jälle tireleid viskama ei hakka :)

Eile lugesin ühe “vaba/tasuta energia” pdf'i läbi. Väga põnev. Teist 800-leheküljelist pdf'i sirvisin ka natuke, kuid see oli väga spetsiifiline ja mu aju ei võta seda. Suurvarik ei suutnud mulle füüsikat isegi ülikoolis selgeks teha, hehe. Ma saan aru, et see on tegelikult väga lihtne ja loogiline, kuid ma lihtsalt ei suuda sellele keskenduda nii palju, et ma sellest aru saaks. Ju siis pole päris minu teema. Saadan mõlemad pdf'id Ivole edasi. Neil on TTÜs kuldseid ajusid küll ja ongi juba tagumine aeg, et keegi ülivajaliku või lausa mitu vajalikku masinat välja töötaks, mis võtavad maast või õhust elektrit. Selliste masinate ja tasuta energia aeg on kätte jõudnud. Eesti võib olla esimeste hulgas.

Sain eile aru, et mul on väga madal enesehinnang. Tavaliselt ma teen teisi maha, kui näen, et keegi ei oska ennast küllalt hästi hinnata, kuid nüüd oli aeg minu käes. Ma pidevalt annan endast kõik teistele ja pärast olen ise vihane, et ma midagi vastu ei saa. Ise ma ju ei oska ja ei suuda küsida ja ega teised mõtete lugejad ole. Pean rohkem seda õppima, muidu ei saa minust kunagi täiesti õnnelik inimene. Kõigepealt pean ma ennast ise õnnelikuks tegema ja alles siis saan enda aega teistele pühendada. Kui ma kõigepealt kõigile teistele mõtlen ja hiljem loodan enda eest ka hoolitseda, siis tegelikult ma lähen kiiresti püha viha täis ja hakkan teisi juba varakult ahistama, sest ma tunnen ennast nii väärtusetuna. Sellepärast ma ei saanud ka koertega läbi. Nad olid mulle suurepärased õpetajad praegu. Tegelikult õppetund ikka veel käib, sest ma pole jõudnud veel täielikult maha rahuneda ja neid koos endaga söötma hakata. Ma panin selged piirid paika. Ütlesin neile: “Kallid koerad. Ma pean kõigepealt endal kõhu täis sööma, et ma ei muutuks vihaseks torisejaks. Kui mul on hea olla, siis saate teie ka süüa. Siis ma suudan jälle jagada, mitte ei hoia küüsi ainult enda poole.” Koerad on rahulikud ja kannatlikud. Suur tänu neile õpetamise eest :)

Täna mõtlesin mitmeid tunde selle kõige peale riisudes. Öösel nägin und ka selle kohta, et mul on naisena kõik olemas, et elada suurepärast, võimekat ja võimalusterohket elu. Nüüd hakkan oma elu seadma sellest lähtudes :P Unes nägin, et mingi agent sai surma ja siis taheti mind tema asemele. Nagu mingi James Bondi teema. Ma polnud asjast huvitatud, sest ei tundnud ennast ei ilusa ega mingis mõttes hea või targana. Siin tuligi ilusasti välja minu madal enesehinnang. Päeval olin selle peale mõelnud ja öösel saatis universum mu murele lahenduse. Minuga taheti kontakteeruda. Jalutasin linnas ja pidin kellegagi kokku saama. Sellel inimesel oli salalause, millest ma pidin aru saama. Pidin leidma kiirabi auto, et seal nagu mingi test läbi teha ja siis kontakti saada. Kiirabi auto pidi lõpuks õhku lendama ja mina väljapääsu leidma ja ellu jääma. Ma ei tundnud ennast ikka küllalt ässana ja üritasin eemale hoida. Lõpuks olin tee keskel kuskil rohelises pargikeses ja imetlesin õitsevaid põõsaid. Mingi noor mees hakkas mul järel käima. Teadsin, et tema ongi mu kontakt. Üritasin lõpuni eemale hoida, kuid ta lõpuks ikka küsis salaküsimuse ja see oli maailma päästmise kohta. Ma üritasin talle selgeks teha, et ma pole küllalt hea. Pole mingi agent, vaid tavaline inimene. Siis olid järsku hoopis noor aasia noormees ja vanem aasia mees minu kõrval. Vanem õpetas nooremat ja ütles, et ma olen väga võimekas. Pani noorema käe mulle jalgevahele ja küsis kas noormees on mõjutatud minu poolt või mitte. Loomulikult oli, sest naised mõjutavad mehi väga kergelt ja kiirelt. Noormees tõmbas alistumise märgiks küüru selga ja lasi pea norgu. Vanem lasi noorema mehe seepeale maha. See oli nagu film. Siis ma sain aru, et ma olen tegelikult väga võimekas. Ja ei peagi James Bond olema, vaid piisab ainult mu olemusest ja väljanägemisest. Järsku istusin basseini ääre peal. Punusin oma ilusad pikad ja sirged pruunid juuksed patsi ja küsisin pastla paelu siduvalt noormehelt, et kas ja millal teda jälle näen. Ta oli ilus ja rikas ja lubas kindlasti jälle tulla ning minu juures käima hakata. Teine noormees oli kuskil veel. Mõlemad poisid olid kenad. Ma olin ise ka väga ilus, noor ja seksikas. Maja ees seisid sportlik BMW ja hele Bentley. Olin oma elu eesmärgist ja oma võimetest aru saanud ja elu läks mõttega ja heasti edasi. Kõik rikkused tulid ise minu juurde. Naised on väga võimekad, kui nad oskavad ennast õigesti välja käia. Huvitav.

Umbes nädala on meie bambusmajas töötanud kolm meest. Neil on oma kaks naist ka kaasas ja kaks last. Vanim mees on nagu alfa-isane hunt “Twilight” filmist. Vahest olen teda ilma särgita ka näinud ringi liikumas ja siis on kohe täitsa see film silme ees. Ta on selline hea ja tugev, kuid samas ka hoolitsev ja märkab väikeseid asju ning annab sellest teada. Mulle ta väga meeldib :) Eile tõi 4 kookost mulle naerul näoga. Täitsa lambist. Ja täna, kui mul oli mitukümmend meetrit randa riisutud, siis ta tegi märkuse, et rand näeb nüüd väga ilus välja :) Selline mõnus hoolitsev macho alfa-isane ja räägib inglise keelt! Ta naine on kindlasti väga õnnelik tüdruk. Neil on lapsed ka. Ta on vist minu vanune või natuke vanem. Kohe tõmbab tema poole. Ju ta on mulle positiivne meesfiguur. Mul on neid elus väga vähe olnud ja ju seepärast tõmbab tema poole, kuna tahan oma negatiivset mõtlemist meestest juba lõpetada!

Käisin õhtul koos ta naise Sonja ja väiksema lapse Vanessaga Mahahualis neile bensiini toomas ja siis laadisime mobladele raha ja käisime poes ka. Algas kõik loomulikult suurepärase üllatusega, et autokumm läks enne linna jõudmist puruks ja loomulikult oli juba pime väljas. Auto tuled on ainult kollased õudused ja panin mitmest august läbi. Kumm oli omadega täitsa läbi juba nagunii. Ääred olid nii kulunud, et kummi seest olid traadid väljas ja viimasel sõidul tuli pikk kummiriba rehvi pealt ära, bahahahaa. Mehhiko stiil. Kasutan kummi nii kaua, kuni see vastu peab. Nüüd andis lõpuks otsad ja panime vahetusrehvi alla. Sonja on hullult lahe action-tibi! Kuna auto oli tungraua jaoks liiga madal, siis Sonja lihtsalt tõstis autot. Mees on tal alfa-isane ja ta on siis alfa-emane nagu näha! Tõstis autot nagu ei midagi. Panime rataste taha kivid, et see ära ei veereks. Tungraud läks loomulikult jälle kõveraks. Tõime kaks suurt kivi auto alla, et see ilma tungrauata seisaks, kuid siis jäi üks auto seisma ja mees tuli oma tungrauaga appi ja vahetas kummi kiiresti ringi. Ta on naisega Mahahualis restoraniomanik ja nad kutsusid häid Mehhiko toite proovima. Tänutäheks võiks isegi midagi proovima minna, kui ma koha üles leian, sest nime ma kahjuks enam ei mäleta. Aga võtsime bensiini ja Sonja pani mulle ka sota eest veel kütust tänutäheks sisse. Nii tore on teisi aidata, kui nad sind selle eest ka meeldivalt tänavad :) Ma ostsin loomulikult omale küpsiseid ja MilkyWayd ja Snickersit. Süda hakkas hiljem selles magusast läikima, aga muudkui mugisin, hehee :P

Kui kolm tundi hiljem koju tagasi jõudsime, siis teised juba ootasid ja tänasid abi eest. Ma tulin tuppa ja hakkasin blogima, kuid hommikul kuulsin Robbini käest, et nad olid õhtul kohe Chiapas'esse koju ära sõitnud. Sonja ütles, et nad lähevad kahe päeva pärast, kuid ju siis plaanid muutusid. Nii kahju, ma oleks neid kõiki kallistada tahtnud, sest ma olin nende kõigiga juba ära harjunud. Omad inimesed. Nende hulgas oli üks noorem poiss ka, kes ikka mõned korrad üritas minuga juttu teha. Lahedad inimesed. Aga Robbin ütles, et nad pidid vist paari nädala pärast tagasi tulema. Ma väga loodan. Siis saaks ikka alfad läbi kallistatud. Kuidagi tunnen millegipärast vajadust. Kui kuues meel ütleb midagi, siis pean teda kuulda võtma :)

Täna ehk järgmisel päeval tulid meile uued kliendid!! Eelmine Hispaania-Portugali paar sai alles kaks päeva varem ära minna, kui täna jõudsid taksoga kohale Francesca ja Matteo Itaaliast. Nad tunduvad olevat hästi lahedad inimesed. Vähemalt mina klikin nendega hästi. Teistega ma ei saanud eriti läbi või nad nagu ei huvitanud mind. Aga praegustega olen juba mitu korda jutustanud ja õhtul tegin meile kõigile värske kookose-banaani-meloni njämma smuuti. Robbin ka mämmis ja kiitis. Tegelikult me peaks neile ainult hommikusööki pakkuma, kuid nad on meiega ainult kolm ööd, seega ma ütlesin neile, et teeme nendest kolmest päevast neile siis meeldejäävaima aja siin Mehhikos. Nad olid väga meelitatud. Ja kas see polegi siis mitte puhkuse mõte, et sa naudiks seda, kus sa oled ja mida sa teed? Teised peaksidki sulle kõigega kaasa aitama, kui selleks on võimalus. Ma panin oma raha natuke hakkama, et puuvilju osta ja saia küpsetamiseks materjali tuua, kuid kasu tuleb ju sellest ka mulle, mitte ainult neile. Ma tunnen, et ma olen õigel teel. Homme on pühapäev ja ma teen hommikul banaani-muna pannkooke. Ostsin täna pudeli mett ja purgi kondenspiima, nii et ma olen valmistunud. Ja siis on mul homseks juba smuuti mõte ka olemas – kookose-kurgi-peterselli rohekas njämma smuuti. Ma ei jõua juba ära oodata, millal ma juba magama jään ja järjekordseid lahedaid ning tähendusrikkaid unenägusid näen ja siis saan juba kohe hommikul päikest piiluma minna ja jälle järjekordset imeilusat päikesetõusu näha ja siis tahaks juba kõigile head süüa teha. Ma olen vist oma rütmi leidnud! Me sobime Robbiniga kuidagi väga hästi kokku. Saame üksteisest suurepäraselt aru ja seega tegutsemised lähevad kõik väga voolavalt. Mõnus tunne.

Läksime ju lõuana ajal kõik linna – mina, Robbin, Daisy, Walfre ja Alison. Ainult uued noored jäid üksinda koju. Neil võis lahe olla. Tulevad Kariibi mere rannikule Mehhikosse ja siis jäetakse neid kohe omapäi ja öeldakse, et tehke mida tahate, hehe. Nad olid kajakiga merel käinud. Ma võtan nad homme sappa ja viin nad koralle vaatama. Võtame snorgeldamisasjad ka kaasa ja vaatame, mida teha annab. Ma pole ju isegi veel snorgeldamas käinud!! Nädala pärast olen siin mere ääres juba kaks kuud olnud. On tagumine aeg ennast kokku võtta! Seda ma teengi ja homme tuleb meil kõigil vahva päev!! Ja üldse olen ma merest hulgim triivivaid puid välja tõmmanud ja kaldale kuhjanud. Homme õhtul, kui Daisy ja Walfre tagasi tulevad linnapealt, siis võiks ju lõkkeõhtu teha. Polegi seda siin enne teinud! Ja puud peaks nagunii ära kasutama, sest neid tuleb koguaeg juurde. Otsustatud ja teeme ära! 

Videod:

Lõket on tuulega rake süütada: https://youtu.be/hcVneAkZxck

Läks põlema! : https://youtu.be/rJWfae371jE

Lõke rannas: https://www.youtube.com/watch?v=7miUdCkShkA

Walfre võttis täna meie katkise internetikarbikese kaasa ja viis selle mingi mehe juurde parandusse. Kõik sõrmed ja varbad on ristis, et nad jõuavad homme koju heade uudistega, et meil saab jälle internet olema! Vuptiduu. Ja nii lähebki. Tahtmine on minu taevariik :) Näete nüüd kõik kui elavaks ma olen muutunud kui internetti pole mis mu elu segab? Ma armastan oma elu!! Kuigi tahan ka seda orjust natuke oma ellu tagasi. Aga nüüd mu mobla vähemalt töötab ja leidsin rannast koha, kus on levi. Sealsamas, kus ma päikest vaatan, sealt paistab vist Mahahual kätte ära, kuid ta on kuskil 35 kilomeetri kaugusel, seega ma päris pead ei anna. Ja mida me Itaalia paarikesega nende kolmandal päeval ette võtame, seda annab veel mõelda. Küll mul ideid tuleb :)

Huvitav asi on praegu see, et kell on 23:32 ja ma ajan peaaegu et kahe käega omale näost küpsiseid ja šokolaadi sisse. Lõputu isu ja isegi iiveldama ei aja. Sõin just pool pakki võiküpsiseid ära. Peale mämmisin MilkyWay šokolaadi. Siis sõin ära pika maapähklid karamellis maiuse ja nüüd tegin juba kookoseküpsiste paki lahi. Sellel on lahe nimi - “Rikas Coco” :D Kookost ma armastan ja nüüd saan veel rikkaks ka! Ja küpsised on jummala head. Mul on magusast selline energialaks praegu, et läheks jookseks 10 km maha, hahaa. Ei tea, mis kellaajal ma küll magama jään … ? Aga keda see huvitab! Hommikul kell 6 jälle tõusen ja vudin randa. Pärast mediteerides tukun seal natuke ja siis lähen pannkooke tegema. 

Ühed väga head küpsised

 Robbin oli ju rahaliselt väga heldes meeleolus täna ja tegi mulle väga hea tiramisu jäätise välja ja pärast läksime veel grillkana sööma, mis oli ka väga hea. Mul oli kõht nii ääreni täis, et ütlesin, et ma järgmine kord söön alles nädala pärast. Ta naeris. 15 minuti pärast ajasin endale juba magusat maasika-küpsise maiust näost sisse ja kiitsin, hahaa. Ja siis võtsime bensukast endale veel jäätise moodi mahlapulgad. Mul oli suurepärane mango-jogurti oma. Ja siis tulin koju ja jõin ühe kookosvee ära ja kaks tassi smuutit. Pidin peaaegu lõhki minema selle peale. Paar tundi vahet ja lubasin endale, et täna rohkem enam midagi ei söö. Ja siis võtsin hoopis Snickersi ette, millega võitsin veel kõneaega! :P Ja nüüd õhtul tuli šokolaadi-maapähkli-küpsise tuhin. Ma ei saa aru, kuhu mutiauku need kõik mahuvad!? Kõhtu mul ka väga ees ei ole. Söök läheb vist otse jalgadesse, sest need on mul suured ja tugevad, hehe. Aaa, kaks mee ja chilli kohalikku kommi olen ka ära söönud. Väga head on :) Nii, jõudsin vist oma limiidini, sest viimased kookose küpsised ei tundu enam väga isuäratavad :D Aga pigistan nad ikka sisse ära, et homme jälle näppu kuradile andma ei hakkaks. Mul on homseks veel üks väike pakk kaerahelbe küpsiseid rosinatega ja siis neid mee-chilli komme, kuid see on ka kõik. Kui siis veel väga suur isu magusa järgi on, siis nüüd on meil ju veel mett ja kondenspiima. I'm in heaaaaveeen, hahahaaa! Ma arvan, et kõige selle taga on kuuloomine. Hommikul ma peaks uue kuu sirpi juba nägema. Hoian silmad lahti. Nii, läkski viimane küpsis hammaste vahele ja sellega lõpetan. Head magusat und! :)